Viking XPRS

Veotingimused

Viking Line Abp (vedaja) sõlmib lepingu mootorsõidukite, veoautode, treilerite, konteiner- ja muude kaubaveokite (kauba) vedamiseks järgmiste veotingimuste alusel.

1. Veoleping

Veoleping sõlmitakse kinnitatud eelbroneeringu alusel või väljasõiduhetkel. Formaalne broneering pole vajalik. Mereveoleping jõustub siis, kui vedaja kinnitab broneeringu. Veolepingu tõendiks antakse veopilet.

2. Veoraha ja maksetingimused

Veoleping põhineb samal päeval kehtival tariifil ning valuutakurssidel. Kui ei ole kokku lepitud teisiti, tuleb veoraha tasuda hiljemalt enne pealelaadimist. Veoraha tuleb tasuda tervikuna, ilma võimalike mahaarvamiste ja tasaarveldusteta.

3. Kauba üleandmine

Kaasasõitva veoautoga transporditav kaup peab olema laadimiseks valmis vähemalt üks tund enne laeva graafikujärgset väljumist. Kui kaup saabub hiljem, loetakse broneering kehtetuks ning vedaja ei ole kohustatud kaupa vastu võtma. Kaup loetakse vedajale jäetuks, kui veoauto on laevale registreeritud.
Ilma kaasasõitva veoautota transporditav kaup tuleb samadel tingimustel jätta Viking Line'i terminali territooriumile vähemalt üks tund enne graafikujärgset väljumist. Ilma kaasasõitva veoautota transporditav kaup loetakse vedajale üleantuks, kui see on jäetud kaubale ettenähtud kohale terminali territooriumil, kuid mitte enne, kui on alustatud kaubale ettenähtud väljumisele registreerimist.
Kaup tuleb üle anda nii, et seda saab lihtsalt ja turvaliselt laevale viia, peale laadida, vedada ja maha laadida. Vedaja ei ole kohustatud uurima veoautot ega teisi veovahendeid seestpoolt, et teha kindlaks, et kaup on pakitud selliselt, et see ei saa viga, vigasta inimesi ega kahjusta vara. Saatja vastutab vedaja ees transpordivahendisse valesti laaditud või pakitud kauba põhjustatud kahju eest.

4. Kaubale järeletulemine

Ilma kaasasõitva sõidukita veetavale kaubale tuleb saabumissadamasse järgi tulla hiljemalt kaks tundi pärast graafikujärgset saabumisaega. Juhul kui kaubale ei tulda selle aja jooksul järgi, jätab vedaja kauba terminali territooriumile vastuvõtja kulul.

5. Allhankelepingud

Vedajal on õigus kasutada kolmandat isikut veo või selle osa, peale- ja mahalaadimise, ladustamise või muude veolepingu täitmiseks vajalike ülesannete teostamiseks.
Juhul kui veolepingus on lepitud kokku, et teatud osa veost teostab nimetatud allhankijana tegutsev vedaja, ei vastuta vedaja nende kahjude eest, mis on tekkinud sellise juhtumi tagajärjel, mis leidis aset siis, kui kaup oli allhankijana tegutseva vedaja valduses.

6. Vedaja õigus veoleping üles öelda

Vedajal on õigus veoleping üles öelda, kui selle täitmisega on seotud ületamatud takistused, mida vedaja ei suuda mõjutada, näiteks ei toimu aluse liiklemist töökonflikti menetluse, ametniku korralduste, merekahju, tulekahju, merele omase ohu või õnnetuse, sõjasündmuse, mässu või rahutuste, inimhingede päästmise, laeva päästmise või muu vääramatu loodussündmuse tõttu, sõltumata selle tüübist.

Kui vedaja ütleb veolepingu üles käesoleva punkti alusel, tagastatakse tasutud veoraha, millest on maha arvatud võimalik osaline veoraha mereseaduse 14. ptk § 4 järgi.

7. Ohtlik kaup

Ohtliku kauba vedamine toimub ainult vedaja nõusolekul.
Ohtliku kauba saatja peab esitama IMDG koodi, kauba tüübi tehnilise nimetuse, andmed vajalike ennetavate kaitsemeetmete kohta ning selle kohta, kuidas võimalikku ohtu tõkestada.
Juhul kui saatja annab vedajale üle ohtliku kauba ilma kauba ohutüüpi teatamata ja vajalike kaitsemeetmete kohta teavet andmata, vastutab saatja vedaja ees kulude ja muude sellise kauba veoga põhjustatud kahjude eest.
Vedajal on sellisel juhul õigus vastavalt olukorrale kaup maha laadida, ohutuks muuta või hävitada ilma hüvitamiskohustuseta.

8. Vedaja vastutus

Vedaja vastutus kahjude eest määratletakse Soome mereseaduse peatükis 13 tükikauba veo kohta. Vedaja vastutus kahjude eest piirdub nimetatud seadusepunktis vastutusest vabanemise ja vastutuse piirangu kohta sätestatuga. Vedudele kohaldub seega 1924. aasta rahvusvaheline konventsioon, mis puudutab teatud ühiste sätete kehtestamist lastikirja suhtes sellisel kujul, nagu see on 1968. aasta muutmisaktis (Haag-Visby reeglid) ning 1979. aasta protokollis mainitud protokolli muudatuste järgi. Nimetatud seadusest ja konventsioonist erinevad, saatja, mahalaadija või vastuvõtja huve kahjustavad tingimused on kehtetud.

Seega vastutab vedaja kauba eest sellest hetkest alates, kui kaup on veoks üle antud kuni hetkeni, mil kaup antakse vastuvõtjale üle või kaks tundi pärast graafikujärgset saabumisaega juhul, kui vastuvõtja ei tule kaubale järele ning see jäetakse terminali territooriumile.

Vedaja vastutab hilinemisega põhjustatud kahju eest või kauba hävimisest või vigastamisest tingitud kahju eest, mis on tekkinud ajal, mil kaup oli tema valduses, juhul kui ta ei suuda näidata, et tema ega tema vastutusel oleva isiku viga ega lohakus pole kahju põhjustanud ega selle tekkimisele kaasa aidanud.

Samas ei vastuta vedaja siiski kahjude eest, mis on tekkinud inimelude päästmiseks rakendatud meetmete läbi või aluse või muu merel oleva vara päästmiseks rakendatud põhjendatud meetmete läbi.

Vedaja pole vastutav, kui ta näitab, et kahju on tingitud navigatsiooniveast või -hooletusest või aluse opereerimise või tulekahju tagajärjel, eeldusel, et tema või tema vastutusel oleva isiku poolt aluse meresõidukõlblikuks viimise meetmed enne teele asumist polnud teostatud puudulikult.

Vedaja ei vastuta kaubaga kaasas käivate külmutus või temperatuuriseademete talitlushäirete eest.

Hilinemise tagajärjel tekkinud kahju kindlaksmääramisel tuleb arvestada sellega, et graafikus esitatud ajad pole mitte garanteeritud, vaid ligikaudsed ajad. Sõidugraafikute ajalisi andmed ei loeta veolepingu osaks.

Vedaja ei vastuta kaudse kahju, nagu näiteks saamata jäänud tulu jms eest.

Vedaja vastutus piirdub 667 SDR-ühikuga iga kaubakoha või muu kaubaüksuse suhtes, või juhul kui vastutus muutub seega suuremaks, 2 SDR-ühikuga iga vastava kauba brutokaalu kilogrammi kohta. Iga mootorsõidukit, haagist, treilerit, konteinerit, suur-kaubaalust või muud sellist veoseadet, koos lastiga või ilma, käsitletakse igas suhtes, vedaja vastutus kaasa arvatud, ühe kaubakohana ning seda võib laadida tekile ilma saatjat sellest eraldi teavitamata.

Siin esitatud piiravad tingimused kehtivad aluse juhtkonna, meeskonna, agentide, lastijate ja muude vedaja vastutusel olevate isikute heaks.

Ühine merekahju jagatakse York/Antverpeni reeglite alusel ja dispašši koostab vedaja poolt nimetatud dispašöör.

Juhul kui kaup on viidud saabumissadama terminali territooriumilt ära ilma, et vastuvõtja oleks vedajat kirjalikult teavitanud kadudest või kahjust, mida ta märkas või oleks pidanud märkama, ega kadude või kahju üldisest ulatusest, tuleb kaup lugeda üleantuks kahjustamata kujul. Kui kadusid või kahju poleks saanud üleandmise käigus tuvastada, kehtib eeltoodu juhul, kui sellist teadet pole esitatud kolme päeva jooksul.