Viking Line asetab alati turvalisuse esikohale.
Võtame vastutuse nii reisijate kui personali turvalisuse eest ning teeme kõik, et pakkuda igale reisijale turvalist reisi. ISMC (International Safety Management Code) ja ISPS (International Ship & Port Facility Security Code) juhtimisprogrammide abil töötame süsteemselt, et tuvastada võimalikke riskiolukordi ja ennetada õnnetusi. Meie eesmärk on pidevalt turvalisuse arendamisse panustada.
Põhivastutus laeva turvalisuse eest on laeva kaptenil; igal meeskonnaliikmel on oma selgeksõpitud ülesanded selleks puhuks, kui midagi juhtuma peaks. Meeskond on jaotatud eri rühmadesse: juhtimis-, tulekahju-, evakuatsiooni-, päästepaadi-, meditsiini-, korra-, informeerimis-, ”mees üle parda”, lekke- ja helikopterirühm. Regulaarsetel turvaõppustel osalemine on kogu personalile kohustuslik ja iga osaleja registreeritakse.
Viking Line sai aastal 1993 esimese Läänemere laevakompaniina Merenkulkuhallitus’e IMO turvalisuse juhtimisorganisatsiooni sertifikaadi. IMO (International Maritime Organization) on ülemaailmne ÜRO juures tegutsev mereturvalisuse organisatsioon. Viking Line’is kasutatakse IMO turvajuhendeid.
Ka maaorganisatsioon on valmis kriisiolukordadeks. Erinevad grupid maal aitavad laevadel kriisiolukordades hoolitseda reisijate ja meeskonna eest. Maaorganisatsioonid täidavad oma ülesandeid vastavalt kriisiplaanile.
Sinu turvalisuse võti on meie hea meresõiduoskus, mille hulka kuulub austus mere vastu, Sinu ja Su kaasreisijate turvalisuse eest hoolitsemine ning meeskonna, laeva ja seadmete nõuetekohane toimimine. Laeva tehnika on kaasaegne ja kõrge kvaliteediga. Nii komandosillal kui masinaruumis on kontrollpaneelid, mis näitavad kogu aeg, mis toimub laeva autotekil, masinaruumis ja teistes ruumides. Turvalisuse suurendamiseks täiendatakse tehnilist valvet nn topeltkontrolliga. Koolitatud turvatöötajad teevad regulaarselt mööda laeva ringkäike ja kontrollivad, et kõik oleks korras.
Laeva turvaseadmeid kontrollitakse iga päev. Meretranspordiga seotud ametkonnad teevad laeva ülevaatuse ja kontrollivad turvaseadmeid vähemalt kord aastas. Enne igat väljumist vaatab laeva juhtkond üle kontrollnimekirja veendumaks, et laev on sõidukorras. Muuhulgas kontrollitakse, et luugid, lüüsid ja rambid on nõuetekohaselt kinnitatud ja et kõik navigatsiooniseadmed toimivad. Sõidu ajal toimub turvalisuse kontroll osaliselt tehniliste valvesüsteemide abil, osaliselt teevad seda turvatöötajad oma regulaarsetel ringkäikudel. Ka mootorsõidukite laadimist autotekile jälgitakse hoolikalt. Autotekki jälgitakse pidevalt kaameratega, mille monitorid asuvad komandosillal ja masinaruumis. Autotekil on reisi ajal turvakaalutlustel keelatud viibida.
Et võimalikku tulekahju võimalikult kiiresti avastada, on kõikidel laevadel tulekahjusignalisatsiooni süsteem, mille kajutites, koridorides, restoranides, köökides, autotekil jne olevad andurid on ühendatud otse pideva järelevalve all olevate kontrollpaneelidega. Igal laeval on oma tuletõrje ja vastavaid kontrollkäike tehakse pidevalt terves laevas. Ka hüdrante on paigutatud strateegiliselt üle kogu laeva. Lisaks on nt masinaruumis, köökides ja autotekil statsionaarsed kustutussüsteemid. Igal laeval on samaaegselt olemas 6–10 eriväljaõppega paksus suitsus töötamiseks spetsialiseerunud tuletõrjujat. Võimaliku tulekahju korral on laeva kustutusgrupp kohal mõne minutiga.
Reisijate võimaliku evakuatsiooni jaoks on iga laevateki jaoks selgeksõpitud viisid. Tekid on jagatud omakorda osadeks, mille erivarustusega evakuatsioonirühmad aitavad reisijatel liikuda kogunemispunktidesse. Häire korral käib personal läbi kõik kajutid veendumaks, et kõik on välja pääsenud. Evakuatsioonijuhised on iga kajuti ukse siseküljel. Kogunemispunktidesse viivad evakuatsiooniteed on varustatud roheliste valgustatud siltidega. Koridoride põranda tasandile on kinnitatud isevalgustuvad teibid või evakuatsioonimärgistus. Hädaolukorras ei tohi kasutada lifte! Häiret antakse üldise helisüsteemi kaudu (7 lühikest + 1 pikk) ja seda on kuulda kõikjal kogu laevas. Meeskond harjutab evakuatsioonitegevust regulaarselt.
Laeval on päästeveste rohkem kui on maksimaalne lubatud reisijate arv. Vestide piisavuse pärast ei pea seega muretsema. Päästevestid vastavad meretranspordiga seotud ametkondade kõikidele nõudmistele. Veste hoitakse kogunemispunktide vahetus läheduses. Samas on ka laste päästevestid. Vestid jagab laiali meeskond.
Võimaliku evakuatsiooni korral mahuvad kõik reisijad ja meeskond laeval olevatesse päästepaatidesse ja -parvedesse. Päästepaadid laaditakse üleval kogunemispunktides ja lastakse merre tõstuki abil. Personal juhib päästepaate. Päästeparved saab kasutuseks aktiveerida kas laeval, mil ka laadimine toimub laeval ja parved lastakse merre tõstukiga, või vees, mil laadimine toimub nn liugtee/renni või päästesuka abil. Päästeparvedes on olemas kõik hädavajalik: vesi, aerud, valgustid, hädaraketid ja esmaabivahendid.
Ilm ja tuul mõjutavad laevu mingil määral. Reisijate mugavusele ja turvalisusele mõeldes kohandame marsruuti ja kiirust vastavalt valitsevatele ilmastikuoludele. Stabilisaatorid minimeerivad kõikumist. Kui laev viibib merel, on lootsi- ja punkerdamisluugid alati lukus. Laeva turvalisus on tähtsam kui sõidugraafikud ning halva ilma tõttu võib laev hilineda.
